16. juunil 2016
vastu võetud seadusemuudatusega otsustati toetada erakoolide tegevuskulusid
riigieelarvelistest vahenditest veel 31. detsembrini 2019. Seda toetust
vähendati 75 protsendile kooli asukoha omavalitsuse koolide keskmisest
tegevuskulust. Seega kehtiva seaduse järgi saavad erakoolid 1. jaanuarist 2020
tegevuskulu toetust üksnes juhul, kui kohalik omavalitsusüksus (KOV) kooli
vabatahtlikult toetab.
Siinkohal on vaja
taaskord rõhutada, et riigi toetused – nii haridustoetus kui tegevuskulude
toetus – katavad vastavaid tegelikke kulusid üksnes osaliselt. Näiteks ei piisa
haridustoetusest kõikide õppematerjalide kuludeks, see ei kata tugipersonali
(logopeedid, sotsiaalpedagoogi jt) kulu. Tegevuskulu toetus ei kata kulutusi ja
investeeringuid koolihoone soetuseks ja remondiks. Riigi toetused ei kata
kulusid tervikuna ka munitsipaalkoolis ning ka KOVid peavad puudujääva osa oma
koolide tegevuseks juurde maksma. Neid kulusid saavad KOV-id vähendada
koolihoone andmisega, ühtsete riigihangetega ja üldkuludega (raamatupidamine),
mida erakoolidel enamasti teha ei ole võimalik. Seetõttu tuleb erakoolidel
leida ise tulusid muudest allikatest (annetused, vabatahtlikud toetused, kõrvalteenused)
ja/või küsima lapsevanematelt õppemaksu.
Käesoleva aasta
suvel valmis Haridus- ja Teadusministeeriumis (HTM) minister Mailis Repsi
juhtimisel uus erakooliseaduse muudatus, mida tutvustati erakoolide
katusorganisatsioonidele (Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendus, Eesti Vabade
Waldorfkoolide ja -lasteaedade Ühendus, Kristlike Erakoolide Liit – koos
katused) ja AH-le esmakordselt augustis. Idee oli iseenesest tervitatav –
võimaldada teatud mahus erakoolidel riigieelarvest tegevuskulude toetust saada
ka peale 2020. aasta 1. jaanuari. Samas oli põhiküsimus selles, millised
erakoolid seda toetust saavad ja millised mitte. Peamised tingimused olid
tegutsemise aeg, tähtajatu tegevusluba ja õppemaksu piirmäär.
18. septembril 2017 said kõik
erakoolide katused kirja HTMist, kus paluti 3 päevaga arvamust uuele
erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõule. Eelnõu, seletuskiri ja muud
dokumendid on kättesaadavad eelnõude infosüsteemis, vt SIIN
Erakoolide katused
said 3 päevaga oma arvamised saadetud. Ainsa ministeeriumina avaldas arvamust Justiitsministeerium. Eelnõu
saadeti Riigikogule.
6. oktoobril toimus eelnõuga
seotud küsimuste arutamiseks AH, katuste ja haridusminister Mailis Repsi
nõupidamine. Kõlama jäi HTMi mure, et kui tegevustoetust hakatakse riigi poolt
kompenseerima, siis võivad KOVid muuta oma munitsipaalkoolid erakoolideks ning
saavad seeläbi topeltrahastuse.
Oktoobri alguses
said katused ja AH kutse Riigikogu kultuurikomisjonilt kohtumiseks
24.oktoobril, andes võimaluse avaldada seadusemuudatuse kohta oma arvamus
kirjalikult 19. oktoobriks.
Kuna AH ja katused
olid lubanud minister Repsile teha eelnõu osas ministeeriumiga konstruktiivset
koostööd, saadeti kirjalikud mudatusettepanekud esmalt ministeeriumile.
Püüdsime leida ühistele muredele lahendusi, teha süsteemi õiglasemaks ja ka
töökindlamaks ning vähendada ka ministeeriumi halduskoormust. Oluliselt
eri meelt olime selles, kui palju riigieelarvelise toetuse maksmiseks kulud.
Ministeeriumi prognoos eeldas erakoolide õpilaste arvu kasvu 32% aastas ja oli selline:
2018
|
2019
|
2020
|
2021
|
|
Õpilaste arv
(kasvu %)
|
7 834
(9%)
|
10 440
(33%)
|
13 785
(32%)
|
18 260
(32%)
|
RES 2018-
2019
tegevuskulu
toetus
(mln €)
|
8,7
|
10,1
|
18,7
|
18,7
|
Eelnõu
hinnanguline maksumus* (mln €)
|
9,3
|
13,6
|
19,0
|
26,6
|
Allikas: Eelnõu
(27.09.2017) seletuskiri. HTM andmed (23.10.2017)
Võttes arvesse
sündide arvu, siis ministeeriumi prognoos tähendab seda, et 10 aasta pärast
pole munitsipaal- ja riigikoolides enam vaja 1. klasse avada:
AH: Eeldusel, et sündide arv aastas (14 000) on stabiilne
ja et 2017 on erakoolide esimestes klassides kokku 1100 õpilast ja alates 2021
jätkub õpilaste arvu kasv 32% aastas.
AH prognoos riigieelarvele on selline:
2018
|
2019
|
2020
|
2021
|
|
Õpilaste arv
(kasvu %)
|
7 800
(9%)
|
8 600
10%)
|
9 500
(10%)
|
10450
(10%)
|
RES 2018- 2019
tegevuskulu toetus (mln €)
|
8,7
|
10,1
|
18,7
|
18,7
|
Eelnõu
hinnanguline maksumus* (mln €)
|
6,1
|
8,3
|
9,6
|
11,1
|
Allikas: AH muudatusettepanekud HTM-le (13.10.2017) ja kultuurikomisjonile (19.10.2017).
AH: 2018. aastal on arvesse võetud, et 8 kuud toimub tegevuskulu toetuse maksmine senise korra alusel. Samuti on arvestatud, et toetust saavad kõik eraüldhariduskoolid.
täpsemalt numbritest ja põhjustest on AH kodulehel http://www.avalikultharidusest.ee/
19. oktoobri hommikul toimus Tartu ja Tallinna HTMi ruumides videosilla vahendusel kohtumine ministeeriumi ametnikega. Osades ettepanekutes jõudsime natuke lähemale konsensusele, teises natuke vähem ja osad ettepanekud jätsime üldse välja.
Ministeeriumi ametnikud avaldasid, et HTMile on antud ülesandeks 2018. a jooksul välja töötada süsteem, millega kogu munitsipaalkoolide rahastus läheb KOVi eelarvesse ning tänane pearahasüsteem arvatavasti kaob (KOV hakkab ise haridusrahasid jagama). Kas ja kuidas see kõik välja nägema hakkab ning kas erakoolide rahastamine jääb sarnaselt riigikoolide rahastamisega erinevatele alustele, ei ole teada.
Peale HTMi ametnikega kohtumist saatsime need ettepanekud, mida ministeerium otseselt ei välistanud, kultuurikomisjonile.
24. oktoobril toimus Riigikogu Kultuurikomisjonis avalik arutelu, kuhu lisaks erakoolide katustele ning AH esindajatele olid kutsutud ka maaomavalitsuste liidu ja linnade liidu esindajad. Koosolekul said kõik esindajad oma arvamuse välja öelda. Midagi ei otsustatud ning eriti palju ka ei arutatud. Seisukohad võeti teadmiseks. Koosoleku juhataja Laine Randjärv ütles koosoleku lõpuks, et nüüd hakkab asja arutama komisjon ning ootab muudatusettepanekuid fraktsioonidelt.
Järgmine tähtis kuupäev on 2. november 2017. Selleks ajaks peaksid fraktsioonid tegema seadusele muudatusettepanekud.