Tere tulemast!

Avalikult Haridusest on lastevanemate kodanikualgatus. 

Algatus sündis septembris 2015 ning on sellest ajast olnud erinevate era-ja munitsipaalkoolides õppivate laste vanemate vabatahtlik tegevus Eesti hariduse mitmekesisuse  ning lapsevanemate valikuvabaduse eest seismine.

Erakoolid ei ole tavapärased äriettevõtted, vaid sotsiaalne ettevõtlus, mille avalik toetamine on demokraatlikus riigi aktsepteeritud, mõistlik ja põhjendatud. Erakoolid taotlevad, et riik (Riigikogu) ei muudaks seni kehtivaid põhimõtteid läbimõtlematult, analüüse tegemata ja alternatiive huvigruppidega koos läbi arutamata.

Kodanikuliikumise e-postiaadress on info@avalikultharidusest.ee.

AJALUGU

1. 9. juunil 2010 aastal muutis Riigikogu erakooliseadust viisil, et pidas õigeks erakoolidele makstakse tegevustoetust. Riigikogu rõhutas võrdse kohtlemise vajadust.

2. 2013-2014 jättis Tallinna linn mitmetele erakoolidele tegevuskulude toetuse välja maksmata põhjusel, et riik pole selleks raha eraldanund. Erakoolid võitsid need kohtuasjad ja kohtud kohustasid KOV-sid tegevuskulusid kandma.

3. Tallinna Linnavolikogu otsustas 12. juuni 2014. a otsusega nr 101 esitada Riigikohtule taotluse tunnistada 1) põhiseaduse vastaseks olukord, kus Eesti Vabariik ei ole kehtestanud regulatsiooni, mis tagaks erakooliseaduse § 22 prim 2 sätestatud kohustuse rahastamise riigieelarvest, või 2) kui Riigikohus leiab, et tegemist on kohaliku omavalitsuse kohustusega, tunnistada erakooliseaduse § 22 prim 2 kehtetuks.

4. Riigikogu vastas Riigikohtule: „Regulatsiooni eesmärgiks on soov kehtestada üldhariduskoolide rahastamiseks sarnased üldised põhimõtted, olenemata koolide omandivormist, luua eeldused õppemaksu vähendamiseks erakoolides, tagades sellega suuremale ringile koolikohustuslikele isikutele ja nende seaduslikele esindajatele suurem vabadus valida ja otsustada, millistes üldhariduskoolides (sh võimalus valida erinevate õppekavade ja õppevormide vahel) õppida, sõltumata koolide omandivormist. Nimetatud eesmärgid ei ole õigusvastased.“ (vt kohtuotsus http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-4-1-26-14, punkt 8.)

5. Justiitsministeerium leidis samuti, et põhiseaduse probleemi pole, ja kinnitas: „Regulatsioon tagab koolide vahel konkurentsi, sunnib koolipidajaid pingutama parema ja mitmekesisema hariduse andmise nimel ning võimaldab lapsevanematel tagada oma lastele parim haridus.

7. Riigikohus otsustas: „Kolleegium on seisukohal, et PS § 37 lg 2 kohaselt ei ole EraKS §-st 22 prim 2 kohalikele omavalitsustele tulenev kohustus rahastada eraüldhariduskoolide tegevuskulusid käsitatav kohalike omavalitsuste olemusliku ülesandena. Tegemist on kohalikele omavalitsustele pandud kohustusega, mille rahastamine peab tulenevalt PS § 154 lg 2 teisest lausest toimuma riigieelarvest. Seetõttu on PS § 154 lg 1 ja lg 2 teise lausega vastuolus selliste õigustloovate aktide andmata jätmine, mis sätestaksid omavalitsuse üksustele EraKS §-ga 22 prim 2 pandud kohustuste rahastamise riigieelarvest.“

8. Seega ei asunud Riigikohus seisukohale, et erakoolide tegevuskulude toetamine oleks põhimõtteliselt vale või põhiseadusevastane. Põhiseadusevastaseks tunnistati hoopis riigi tegevus õigusliku regulatsiooni kindlustamata jätmise tõttu.

9. Detsembris 2014 esitasid IRL saadikud Riigikogule erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (nr 811), millega oleks täidetud Riigikohtu juhtnöör – kehtestatud vajalikud õigusnormid raha eraldamiseks riigieelarvest Eelnõu algatajad põhjendasid: „Võrdse kohtlemise printsiibist lähtuvalt on põhjendatud, et omavalitsus toetab erakoolide õpilasi sarnaselt munitsipaalkoolide õpilastega, sest vaatamata kooli omandivormile toimub mõlemates ühtviisi lastele hariduse andmine.“

10. Sellele eelnõule seisukohta esitades vastas HTM: „Esitatud eelnõus väljapakutud lahendusettepanek on üks võimalus tekkinud olukorra lahendamiseks. Haridus- ja Teadusministeerium on aga kultuurikomisjoni arutelude põhjal välja töötanud mitmed erinevad lahendusettepanekud, mis võimaldavad Riigikogu kultuurikomisjonil valida välja kõige sobilikuma ja sellega edasi töötada. Seega peame vajalikuks, arvestades, et erakoolide rahastamissüsteemi muutmise puhul on tegemist komplekse küsimusega, mis nõuab põhjalikku analüüsi ja arutelu, liikuda pikaajalisema, toimiva lahenduse suunas ja seda koostöös kultuurikomisjoniga. „ Ka kultuurikomisjon oli samal arvamusel. Selle tulemusena eelnõud edasi ei menetletud.

11. 2015 juulis avaldati eelnõude infosüsteemis erakooliseaduse § 22 prim 2 muutmise seaduse eelnõu, millega kaotatakse eraüldhariduskoolide tegevuskulude toetuse maksmise kohustus. 20. oktoobril 2015 jättis Justiitsministeerium eelnõu kooskõlastamata. 28. oktoobril 2015 esitati eelnõu valitsusele.

12. 16. juunil võeti vastu Erakooliseaduse parandus, millega 31.detsembrini 2019. makstakse erakoolidele toetust 75 protsenti kohaliku omavalitsuse arvestuslikust keskmisest. Peale 1. jaanuari 2020. aastat kaob riigil täielikult kohustus maksta kodanikualgatusel loodud koolidele tegevustoetust.

13.  18. septembril 2017 saatis HTM kooskõlastusringile erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille alusel jätkub erakoolidele tegevustoetuse maksmine riigi poolt ka peale 2020 aastat, kuid selleks on vaja täita järgmised tingimused: erakoolil peab olema tähtajatu tegevusluba ning erakooli õppemaks ei ole või olla suurem, kui 20% kehtivast palga alammäärast