Uuel ringil erakooliseadusega

16. juunil 2016 vastu võetud seadusemuudatusega otsustati toetada erakoolide tegevuskulusid riigieelarvelistest vahenditest veel 31. detsembrini 2019. Seda toetust vähendati 75 protsendile kooli asukoha omavalitsuse koolide keskmisest tegevuskulust. Seega kehtiva seaduse järgi saavad erakoolid 1. jaanuarist 2020 tegevuskulu toetust üksnes juhul, kui kohalik omavalitsusüksus (KOV) kooli vabatahtlikult toetab.

Siinkohal on vaja taaskord rõhutada, et riigi toetused – nii haridustoetus kui tegevuskulude toetus – katavad vastavaid tegelikke kulusid üksnes osaliselt. Näiteks ei piisa haridustoetusest kõikide õppematerjalide kuludeks, see ei kata tugipersonali (logopeedid, sotsiaalpedagoogi jt) kulu. Tegevuskulu toetus ei kata kulutusi ja investeeringuid koolihoone soetuseks ja remondiks. Riigi toetused ei kata kulusid tervikuna ka munitsipaalkoolis ning ka KOVid peavad puudujääva osa oma koolide tegevuseks juurde maksma. Neid kulusid saavad KOV-id vähendada koolihoone andmisega, ühtsete riigihangetega ja üldkuludega (raamatupidamine), mida erakoolidel enamasti teha ei ole võimalik. Seetõttu tuleb erakoolidel leida ise tulusid muudest allikatest (annetused, vabatahtlikud toetused, kõrvalteenused) ja/või küsima lapsevanematelt õppemaksu.

Käesoleva aasta suvel valmis Haridus- ja Teadusministeeriumis (HTM) minister Mailis Repsi juhtimisel uus erakooliseaduse muudatus, mida tutvustati erakoolide katusorganisatsioonidele (Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendus, Eesti Vabade Waldorfkoolide ja -lasteaedade Ühendus, Kristlike Erakoolide Liit – koos katused) ja AH-le esmakordselt augustis. Idee oli iseenesest tervitatav – võimaldada teatud mahus erakoolidel riigieelarvest tegevuskulude toetust saada ka peale 2020. aasta 1. jaanuari. Samas oli põhiküsimus selles, millised erakoolid seda toetust saavad ja millised mitte. Peamised tingimused olid tegutsemise aeg, tähtajatu tegevusluba ja õppemaksu piirmäär.

18. septembril 2017 said kõik erakoolide katused kirja HTMist, kus paluti 3 päevaga arvamust uuele erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõule. Eelnõu, seletuskiri ja muud dokumendid on kättesaadavad eelnõude infosüsteemis, vt SIIN

Erakoolide katused said 3 päevaga oma arvamised saadetud. Ainsa ministeeriumina  avaldas arvamust Justiitsministeerium. Eelnõu saadeti Riigikogule.

6. oktoobril toimus eelnõuga seotud küsimuste arutamiseks AH, katuste ja haridusminister Mailis Repsi nõupidamine. Kõlama jäi HTMi mure, et kui tegevustoetust hakatakse riigi poolt kompenseerima, siis võivad KOVid muuta oma munitsipaalkoolid erakoolideks ning saavad seeläbi topeltrahastuse.

Oktoobri alguses said katused ja AH kutse Riigikogu kultuurikomisjonilt kohtumiseks 24.oktoobril, andes võimaluse avaldada seadusemuudatuse kohta oma arvamus kirjalikult 19. oktoobriks.

Kuna AH ja katused olid lubanud minister Repsile teha eelnõu osas ministeeriumiga konstruktiivset koostööd, saadeti kirjalikud mudatusettepanekud esmalt ministeeriumile. Püüdsime leida ühistele muredele lahendusi, teha süsteemi õiglasemaks ja ka töökindlamaks ning vähendada ka ministeeriumi halduskoormust.  Oluliselt eri meelt olime selles, kui palju riigieelarvelise toetuse maksmiseks kulud.

Ministeeriumi prognoos eeldas erakoolide õpilaste arvu kasvu 32% aastas ja oli selline:

	2018	2019	2020	2021
Õpilaste arv (kasvu %)	7 834 (9%)	10 440 (33%)	13 785 (32%)	18 260 (32%)
RES 2018- 2019  tegevuskulu toetus  (mln €)	8,7	10,1	18,7	18,7
Eelnõu hinnanguline maksumus* (mln €)	9,3	13,6	19,0	26,6

Allikas: Eelnõu (27.09.2017) seletuskiri. HTM andmed (23.10.2017)

Võttes arvesse sündide arvu, siis ministeeriumi prognoos tähendab seda, et 10 aasta pärast pole munitsipaal- ja riigikoolides enam vaja 1. klasse avada:

AH: Eeldusel,  et sündide arv aastas (14 000) on stabiilne ja et 2017 on erakoolide esimestes klassides kokku 1100 õpilast ja alates 2021 jätkub õpilaste arvu kasv 32% aastas.

AH prognoos riigieelarvele  on selline:

	2018	2019	2020	2021
Õpilaste arv (kasvu %)	7 800 (9%)	8 600 10%)	9 500 (10%)	10450 (10%)
RES 2018- 2019 tegevuskulu toetus (mln €)	8,7	10,1	18,7	18,7
Eelnõu hinnanguline maksumus* (mln €)	6,1	8,3	9,6	11,1

Allikas: AH muudatusettepanekud HTM-le (13.10.2017) ja kultuurikomisjonile (19.10.2017).
AH: 2018. aastal on arvesse võetud, et 8 kuud toimub tegevuskulu toetuse maksmine senise korra alusel. Samuti on arvestatud, et toetust saavad kõik eraüldhariduskoolid.

täpsemalt numbritest ja põhjustest on AH kodulehel http://www.avalikultharidusest.ee/

19. oktoobri hommikul  toimus Tartu ja Tallinna HTMi ruumides videosilla vahendusel kohtumine ministeeriumi ametnikega. Osades ettepanekutes jõudsime natuke lähemale konsensusele, teises natuke vähem ja osad ettepanekud jätsime üldse välja. 

Ministeeriumi ametnikud avaldasid, et HTMile on antud ülesandeks 2018. a jooksul välja töötada süsteem, millega kogu munitsipaalkoolide rahastus läheb KOVi eelarvesse ning tänane pearahasüsteem arvatavasti kaob (KOV hakkab ise  haridusrahasid jagama). Kas ja kuidas see kõik välja nägema hakkab ning kas erakoolide rahastamine jääb sarnaselt riigikoolide rahastamisega erinevatele alustele, ei ole teada.

Peale HTMi ametnikega kohtumist saatsime need ettepanekud, mida ministeerium otseselt ei välistanud, kultuurikomisjonile.

24. oktoobril toimus Riigikogu Kultuurikomisjonis avalik arutelu, kuhu lisaks erakoolide katustele ning AH esindajatele olid kutsutud ka maaomavalitsuste liidu ja linnade liidu esindajad. Koosolekul said kõik esindajad oma arvamuse välja öelda. Midagi ei otsustatud ning eriti palju ka ei arutatud. Seisukohad võeti teadmiseks. Koosoleku juhataja Laine Randjärv ütles koosoleku lõpuks, et nüüd hakkab asja arutama komisjon ning ootab muudatusettepanekuid fraktsioonidelt.

Järgmine tähtis kuupäev on 2. november 2017.  Selleks ajaks peaksid fraktsioonid tegema seadusele muudatusettepanekud.